header-int

KOOPERASAUN ENTRE UPF-PNTL HO TNI HODI MINIMIZA MOVIMENTU ILEGAL (Estudu kazu iha Fronteira Batuga

Jumat, 03 Mei 2024, 15:09:52 OTL - 58 View
Share

KOOPERASAUN ENTRE UPF-PNTL HO TNI HODI MINIMIZA MOVIMENTU

ILEGAL

(Estudu kazu iha Fronteira Batugade Timor-Leste ho Indonézia)

1.Bernabe De Lima Araujo.Lic.CSH.,MAP 2. Domingos Da Costa Barreto

Gmail: araujo bernabe@gmail.com

ABSTRATU

 

Obra Sientífiku ida ne’e ho Títulu “KOOPERASAUN ENTRE UPF-PNTL HO TNI HODI MINIMIZA MOVIMENTU ILEGAL ita ema moris sempre hala,o servisu hamutuk iha aspetu oin-oin, servisu hamutuk liu husi ema individu ka grupu , instituisaun, organizasaun ka Governu atu atinji objetivu ne’ebe maka hanesan, ida neemak hanaran kooperasaun, Servisu hamutuk entre nasaun rua ne’e iha kedan UNTAET nia tempu halo konkordansia atu asegura fronteira no harii joint border committee (JBC) ne’ebé iha tempu ne’eba Timor-Leste sei representa husi UNTAET, loron 14-setembru-2000 iha Bali/Indonezia, objetivu harii jbc atu kulia problema no hadiak fronteira. Akordu neebe assina hala,o servisu husi UNMISET too mandatu ramata iha 2005 tamba ho kapasidade personál seguransa fronteira Timor-Leste ne’ebé aumenta.Bazeia ba mandatu husi IV Governu Konstitusionál Dekretu-Lei nu.9/2009, loron- 18fulan Fevereiru kona-ba Leí Organíka Polísia Nasionál Timor-Leste Artigu 33 kona-ba Unidade Patrullamentu Fronteira. Aliña 1. Unidade Patrullamentu Fronteira iha kapasidade hodi hala,o vijilansía ba fronteira no kontrola ema no sasan, no iha koordenasaun no kooperasaun ho parte interesada sira seluk. Oinsa atu asegura area fronteira liu husi dalan kooperasaun bilateral entre Estadu rua RDTL-RI? ho objetivu ne’ebé maka hanesan atu buka hatene, importansia husi servisu hamutuk UPF-PNTL ho TNI hodi minimiza movimentu ilegal.

Teoria ne’ebé maka uza hodi haforsa Obra Sientifiku ida ne’e peskizadór uza teoria hanesan teoria kooperasaun internasionál, teoria polísiamentu, teoria movimentu populasaun, teori kultura, teoria ekonomia, teoria komunikasaun.

Metodu Peskiza ne’ebé maka peskizadór uza metodu kualitativu deskritivu Sugiyono (2011:225) hateten núne’e Tékniku halibur dadu ho sientifiku ba peskizadór maka hanesan observasaun, entrevista, dokumentasaun. Tekniku análiza dadu iha fatin peskiza tuir Milles ho Huberman iha livru Sugiyono (2011;246-252) dehan nune’e Análiza dadu kualitativu halo interativu no direitamente liu husi prosesu maka hanesan Halibur dadu (data colection) Redusaun dadu (data reduction), Apresentasaun dadu (display data), no konkluzaun ka verifikasaun dadu (data conclusion and verification).

Rezultadu husi peskiza ida ne’e hatudu katak UPF-PNTL halo kooperasaun ho parseiru servisu atu asegura liña fronteira no garante sidadaun sira nia seguransa, hodi kontrola movimentu tama no sai iha teritoriu nasionál, fahe imformasaun ba komunidade sira, kolaborasaun servisu ho parseiru sira iha fronteira.

Konkluzaun husi resultadu peskiza ne’e hatudu katak servisu hamutuk ne’ebé UPF-PNTL hala,o ho parseiru sira la,o di’ak maske sei menus ba rekursu humanu no ekipamentu sira.

Liafuan xave: Asegura Fronteira, Kontrola Movimentu, Kolabora Servisu.

Atu Hetan Detalho Ida Ba Jurnal Bele Klik Iha Ne'e:

 

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube