header-int

ANALIZA PAPEL ESTADU BA PROTESAUN DIREITU LABRIK TUIR KONSTITUISAUN REPUBLIKA DEMOKRATIKA TIMOR-LES

Jumat, 13 Okt 2023, 16:48:12 OTL - 1063 View
Share

ANALIZA PAPEL ESTADU BA PROTESAUN DIREITU LABRIK

TUIR KONSTITUISAUN REPUBLIKA DEMOKRATIKA TIMOR-LESTE

Author                  : Maria Soares de Araujo  

Orentador           : Dr. Lourenço de Deus Mau-Lulo, L.Dir., MD. Email: lourencodedeusmaululo@gmail.com.

   Programa Mestradu Direito Pos Graduasaun Universidade da Paz

 

ABSTRAKTU

Republika Demokratika Timor-Leste, nu’udar Estadu Direitu Demokratiku, ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun RDTL, artigu 1 alinea (1) ne’ebé hateten katak Repúblika Demokratika Timor-Leste, estadu ida Direitu, Demokratiku, Soberano, Unitariu, Ukun-an no ida mesak harii husi povu nia vontade no iha respeitu ba dignidade ema ida-idak nian. Ida ne’e sai nu’udar prínsipiu fundamentál sidadaun sira nian tu’ir konseitu estadu direitu ne’e rasik tanba ne’e,  estadu Timor-leste iha obrigasaun tomak atu fó protesaun direitu humanu ba sidadaun sira inklui mós labarik sira ninia direitu tu’ir objetivu estadu ne’ebé hatu’ur iha Konstituisaun RDTL, artigu 6 alinea (1) pontu (b), atu garante no promove sidadaun sira-nia direitu no liberdade fundamental, no respeitu ba estadu nia prinsipiu kona-ba direitu demokratiku. Haree ba realidade tu’ir antesedente sira ne’e, hakerek na’in hamosu aspeitu tolu ne’ebé           esensial tebes iha peskiza ida ne’e, mak hanesan;

Primeiro Aspeitu juridiku; hakerek na’in haree no halo analiza klean liu ba sistema juridiku iha Timor-leste, ne’ebé maioria sai nu’udar alternative ida ba estado hodi halo adoptasaun no eksistensia husi enkuadrumentu juridiku iha Timor leste, sei nafatin dependente ba instrumentu direitu internasional ne’ebe espesifiku hakerek nain hare liu ba direitu labarik sira nian tuir konstituisaun RDTL.

Segundu, Aspeitu Sosiolojia; hakerek nain hare liu ba problema social sira ne’ebe sempre involve labarik sira iha kualker atividade, hanesan atividade politika, konflitu juvinil, edukasaun no trabalhador, hare ba realidade hirak ne’e mak hakerek nain mos preokupa ho situasaun ne’ebe lao dadaun iha Timor leste. Konflitu social sira ne’ebe afeita liu ba komunidade sira inklui governu ne’ebe trata asusntu espesifiku liu ba labarik  iha Timor leste.

Terseiru AspeituTeoria, hakerek nain hare liu ba politika legislasaun iha sistema juridiku Timor leste nia ne’ebe sempre kria ona

konflitu entre politika nasional no internasional ne’ebe trata asuntu espesifiku ba direitu labarik Timor leste no adoptasaun sira ne’ebe tuir instrumentu direitu internasional ne’ebe Timor leste ratifika tiha ona, barak liu husi konvensaun sira ne’e la refleta ba situasaun no kondisaun real iha Timor Leste.

Formulasaun Problema:

Papel Estadu ba Protesaun Direitu labarik Tuir Konstituisaun RDTL

Mekanismu ne’ebe Estadu uja hodi protese Direitu labarik iha Timor-Leste

Objetivu Peskiza:

Atu buka hatene no analiza konaba Papel Estadu ba Protesaun Direitu Labarik iha Timor-Leste

Atu hatene no analiza konaba mekanismu ne’ebe estadu Timor-Leste uja hodi protese direitu laabarik iha Timor-Leste

Fundamentu teoria:

 

Teoria ne’ebe uja hodi deskovre probelama ne’ebe identifika iha leten mak hanesan; Teoria Estadu de Direito, Teoria Guverno, Teoria Kompetensia, Teoria Direitu Humanus no Teoria Protesaun Direitu labarik.

Metodelogia peskiza:

Metodelogia peskiza ne’ebe uja iha peskiza ida ne’e, uja metode peskiza Normativu, konaba nroma sira nebe relasaun ho Direitu labarik iha nia aplikasaun.

Resultadu Peskiza:

Papel Estadu ba Protesaun Direitu Labarik iha Timor-Leste

 

Haktuir husi resultadu peskiza no analiza ba Papel Governu iha asuntu proteje direitu labarik iha Timor-Leste mak hanesan; Lejislasaun no Politika Públika: Governu nian iha responsabilidade atu kria no implementa lejislasaun no politika sira ne'ebé proteje direitu labarik. Ida ne'e bele inklui leis ida kona-ba protesaun labarik kontra violénsia, akolhimentu ba labarik órfaun no abandonadu, no asesu ba edukasaun no saúde. Edukasaun: Edukasaun mak fator fundamental ba proteje direitu labarik. Governu tenke fornese edukasaun inkluziva no kualidade ba labarik sira. Ida ne'e inklui asegura katak labarik sira ho defisiénsia hetan asesu ba edukasaun ne'ebé adekuadu. Kooperasaun ho Organizasaun Internasionál: Governu bele koopera ho organizasaun internasionál no NGO sira atu hetan apoiu finanseiru, tekniku no kapaasitasaun iha área proteje direitu labarik.

Papel komunidade lokal, família, edukadór sira, no sosiedade tomak mos nudar parte ne'ebé importante atu asegura katak direitu labarik sira hetan protesaun ne'ebé adekuadu. Edukasaun kontinua ba públiku kona-ba direitu labarik no sensibilizasaun iha komunidade sira mos importante atu kontribui iha protesaun direitu labarik iha Timor-Leste.

Mekanismu Protesaun ba Direitu Labarik iha Timor-Leste

Baseia ba resultadu peskina no analiza konaba mekanismu ne’ebe Estadu uja hodi proteje labarik sira nia Direitu iha Timor-Leste hatudu katak; Iha Timor-Leste, governu estabelese mekanizmu sira hodi promove no proteje direitus labarik. Iha nível konstitusional, prátiku, governu promove atividade sira hodi garante edukasaun, saúde, no seguransa ba labarik sira. iha implementasaun polítika sira ne'ebé foka ba dezenvolvimentu no protesaun labarik,Top of Form Asesu ba Justisa: Labarik sira tenke hetan asesu ba sistema justisa ne'ebé justu no inkluzivu. Ida ne'e inklui asesu ba advokadu, konsellu jurídiku, no mekanizmu justisa ne'ebé sensível ba labarik. Protesaun ba Labarik ho Nesesidades Espesiál: Labarik sira ho nesesidades espesiál tenke hetan protesaun no apoiu ne'ebé apropriadu, inklui asesu ba edukasaun inkluziva no kuidadu saúde espesiál.

Save: Papel Estadu, Protesaun Direitu Labarik

Atu Hetan Detalho Ida Ba Jurnal Bele Klik Iha Ne'e:

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube